Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama aastast 2017. kui mind kutsuti Jakob Westholmi gümnaasiumisse kõigile klasside interneti turvalisuse koolitust läbi viima. Enne seda olin küll teinud oma laste kodukoolis mõned tunnid kübermaailma teemadel + Tagasi Kooli projekti raames käinud ka Kooditundi tegemas, kuid sellises mahus ja suisa tasustatud tööna ei olnud ma varem tunde teinud.

Kogemus oli põnev ning kuigi mul olid Laagri kooli jaoks tehtud õppeslaidid olemas, siis iga tunniga sai neid täiendatud ning nüansse ja lugusid tuli aina juurde. Tundide ajal suhtlesin ka päris palju õpetajatega, kes kurtsid, et nad ei tea enamikest teemadest, mida noortele räägin, mitte midagi ning puudub eesti keelne raamat, mis teemat käsitleks.

Paar nädalat hiljem jõulude ajal juhtus nii, et mul oli paar täiesti vaba päeva ning tekkis mõte, et äkki prooviks siis raamatu ise valmis kirjutada. Pean tunnistama, et alguses oli asi uitmõte, kuid kui olin kolm päeva kirjutanud järjest ning põhimõtteliselt üle poole raamatu valmis oli, siis hakkasin tõsiselt plaani pidama ning kevad 2018 ilmus raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” (keda see protsess huvitab, siis isiklikus blogis on mul postitus “3 kuud ideest trükifailini ehk lugu sellest, kuidas kirjastajaks ootamatult hakkasin”) .

Loe edasi “Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel”

E-kooli varjuküljed

Sellel nädalal otsustasin oma projektijuhtimise aines nüüd rääkida ajaplaneerimisest ning tundi ette valmistades hakkasin mõtlema veidi sügavamalt e-kooli peale ning kas see keskkond tegelikult ei ole hoopis noorte jaoks kahjulik.

Õeldakse, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega ning e-kool võib olla just üks selline sillutiskivi.

Siinkohal täpsustaks, et ei pea silma kaubamärki eKool, vaid kõik artiklis toodud kehtib ka Stuudiumi kohta.

Mis siis on probleem?

Probleem on selles, et 12nda klassi lõpuks oleme noored ära harjutanud olukorraga, kus keegi teine paneb kirja kohusetundlikult, mis toimus, mis juhtuma hakkab ning samuti koostab siis õpilaste jaoks nende ToDo listi. Küsisin ka tunnis, et kui paljud õpilastest ilma e-koolita oskavad öelda, et mis neil sellel nädalal koolis toimuma hakkab ning mitte ükski õpilane ei julgenud väita, et tema teaks.

Kusjuures üks noormees kommenteeris, et ega ta ka e-kooli abiga alati ei tea ning olen seda ka täheldanud viimase paari nädala ulaõppe jooksul, et mingi hulk inimesi vabandab asjade tegemata jätmist sellega, et ta ei näinud e-koolis infot. Võibolla kui terve klass sellise vabanduse kirjutaks, siis oleks probleem õpetajas, kuid see tundub olevat 10-20% õpilaste probleem.

Loe edasi “E-kooli varjuküljed”

Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel

Ausalt öeldes piinlik, et selle blogi täitmine on jäänud väga unarusse. Ega ma enam väga kindel ei ole, et suudan asja 5. veebruariks piisavalt valmis saada, et kutset taotlema hakata, kuid praegu ei ole veel valmis ka loobuma. Seega plaan on, et järgmised kaks nädalat iga päev vähemalt ühe blogipostituse siia kirja panen ja eks siis tuleb hinnata, et kas seda materjali piisavalt või pigem mitte.

Tegelikult neid teemasid palju, millest kirjutada võiks. Õpetaja töö on põnev ning kuigi vahepeal tunnen, et olen veidi suure suutäie endale võtnud, siis siiani olen hakkama saanud. Töötundidest parem siinkohal muidugi rääkima ei hakka.

Igatahes olen ulaõppes nüüd väga palju hakanud ka video võimalusi kasutama. Olen uurinud ka õpilastelt tagasiside oma videotele ning tundub, et noortele selline variant paremini sobib kui lihtsalt mingi teksti läbi töötamine iseseisvalt. Inimesena, kes läbi elu on raamatut eelistanud filmile, on seda veidi keeruline mõista, kuid eks selle pärast ongi tagasiside väga oluline.

Õnneks ka enda oskus neid filme teha kasvab kiiresti. Siinkohal tahakski näite tuua kolmest järgnevast nädalast – kuidas on muutunud tunnivideote teostus.

Loe edasi “Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel”

Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.

Kui ma eelmisel nädalal siin optimistlikult kirjutasin, et Google Classroomi edukalt kiirkursusena selgeks tegin, siis ilmselgelt unustasin asjaolu, et on teooria ning on praktika… Nüüd kus nädal praktikat on selja taga paneks oma esimesed õppetunnid kirja, et äkki keegi suudab ka teise vigadest õppida.

Docs vs Forms

Kusjuures oma struktuuri ja emojidega olen rahul ka praegu.. Selles osas pole suuri muudatusi isegi teinud. Minu esimene suurem viga oli hoopis Formsi kasutamine kodutöö jaoks. Kui Word dokumenti on mugav lugeda ja hinnata samas aknas, siis Formsi puhul pead vastused avama teises aknas ning siis näpuga järge ajama, et kes millised vastused andis ja mis punktid peaks panema. Kuna mul on kodukontoris kahe ekraani süsteem, siis sain hakkama – avasin vastused lisaekraanil ja Classroomi hindamised tegin sülearvuti ekraanil, kuid ausalt ei tea, kuidas ühte ekraani kasutavad inimesed hakkama saavad… Näide sellest tabeli vaatest siis siin (ja pane tähele, et siin ei ole võimalik midagi hinnata).

Õpilaste vastused, kui kasutada Forms lahendust Google Classroomis

Samas kui teha ankeet Docs rakendusega ja määrata seaded nii, et igale õpilasele luuakse eraldi dokument, siis sama ülesande vaade on selline:

Loe edasi “Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.”

Google Classroom kiirkursus

Väga kiirelt olen jõudnud punkti, kus rohkem tunde toimub distantsilt (nüüd ka üks klass täitsa karantiinis, aga see eraldi lugu, milles püüan ka mingi hetk pikemalt kirjutada). Igatahes hoolimata minu toredatest abitabelitest läks kodutööde haldamine eksponentsiaalse kiirusega kontrolli alt välja. Üldse tundub mulle, et kontrolli alt väljas võtab mu viimased 7 päeva suurepäraselt kokku 🙂

Kuna mu mentor Eve kiitis väga Google Classroomi, samuti soovitas selle kasutusele võtta Arte gümnaasiumi haridustehnoloog Mihhail ning tegelikult olen ka varem selle keskkonna vastu huvi tundnud. Seetõttu otsustasin siis härjal sarvist haarata ning vähemalt Arte koolis kõik 10 klassi koheselt Google Classroomi üle viia (Tabasalus pole nii kriitiline, sest seal veel sellises mahus distantsõpet ei kasutata, kuid ma tean, et kell tiksub ka seal…).

Loe edasi “Google Classroom kiirkursus”

Osaline distantsõpe – mis toit see veel on ja millega seda sööma peaks?

Sel nädalal siis alustasid Tallinna koolid osalise distantsõppega. Muidugi kuna päris täpseid juhtnööre kuskilt ei tulnud, siis eks iga kool ise nüüd ratast leiutama asus ning see kool, kus mina tunde annan otsustas, et igal klassil peaks olema üks distantsõppe päev. Toimus ka infotund, kuid kuna see päeval kui mul endal seal koolis tunde pole ning kiri tuli umbes 10 minutit enne koosoleku algust, siis kahjuks sinna ma ei jõudnud.

Saadeti ka kena graafik, kus oli näha, kes mis päeval ära on ning hakkasin kiiresti siis nuputama, et mis ülesandeid anda millisele klassile. Kuna teisipäeva pärastlõunal sai ju modereeritud ka Valede jahi seminari, mille ma täiesti teadlikult tegin koolitunni pikkuse, siis õnneks andis seda veebinari ka kohe ära kasutada, et noored kuulavad ja mulle siis küsimustele vastused saadavad.

Loe edasi “Osaline distantsõpe – mis toit see veel on ja millega seda sööma peaks?”

Kriitiline mõtlemine informatsiooniajastul

Hetkel löön kaasa ühes HITSA projektis, millega toome sügisel koolidesse kampaania nimega “Valede jaht”. Projekti eesmärk on õpetada noori paremini tuvastama valesid internetis. Kahjuks neid valesid on seal palju ning mulle meeldib Pratchetti raamatust “Tõde” see tsitaat:

Vale jõuab maailmale tiiru peale teha enne, kui tõde saapad jalga saab…

– Terry Pratchett “Tõde”

Kindlasti kehtis see väide ka eelmisel sajandil, kuid 21. sajandil koos interneti arenguga on see muutunud kriitiliseks teemaks. Seetõttu otsustasin nüüd Courseras võtta kursuse teemal “Mindware: Critical Thinking for the Information Age”. Kursust viis läbi Richard E. Nisbett – psühholoogia õppejõud Michigani ülikoolist, kes on kirjutanud sellel teemal ka raamatu.

Loe edasi “Kriitiline mõtlemine informatsiooniajastul”

Õppides õppima

Lõpetasin täna oma esimese kursuse Courseras – Learning How to Learn: Powerful mental tools to help you master tough subject. Lühidalt kokku võttes võin öelda, et tegu oli väga hea kursusega, mis andis nii uusi teadmisi, kui samas aitas ka meenutada vanu tõdesid. Kursuse koolitajateks olid Dr Barbara Oakley ning Dr Terrence Sejnowski California San Diego ülikoolist.

Kursuse lõpus saab ilusa diplomi ka 🙂 Natuke segaseks jäi mulle see autentimise asi – otseselt Coursera mult dokumenti ei nõudnud, kuid kuna ma hetkel siis nö Eesti Sotsiaalministeeriumi kontoga seotud, siis võibolla seetõttu nüüd rohkem mu juttu usuti, et ikka olen see, kes ma väidan end olevat.

https://www.coursera.org/account/accomplishments/records/T5C5LZ6JMYJ9 – siit lingilt saab ka keskkonnas kontrollida, kas sertifikaat ikka tõene.

Alljärgnevalt siis kursuse sisust veidi pikemalt – samas kui plaan ise kursus läbi teha, siis võib-olla parem kui neid märkmeid enne ei loe 🙂

Loe edasi “Õppides õppima”

Plaan katsetada Coursera keskkonda

Täna jagas sõbranna uudist “Covid-19 kriisis kannatanud inimesed saavad Coursera kursustel tasuta oma oskusi arendada”. Tutvusin pakkumisega ning tundub, et võiksin sinna progammi isegi kvalifitseeruda. Kuna olen nüüd selle õpetaja kutsestandardiga tutvunud, siis kindlasti on paar valdkonda, kus veidi uusi teadmisi üldse mööda külgi maha ei jookse. Lisaks on Eestist päris keeruline leida selliseid küberturvalisuse kursusi, mis just minu valdkonda arvestades oleks sobilikud.

Loe edasi “Plaan katsetada Coursera keskkonda”