Koosloome head ja vead

Viimase nädala olen tegelenud nüüd “Valede jahi” materjali läbi töötamisega ja “Targalt internetis” üles panekuga. Peab tunnistama, et see on olnud päris korralik väljakutse ning kuigi ma tavapäraselt olen koosloome suur pooldaja, siis selle projekti puhul tundub mulle, et see koosloome sellisel kujul päris ennast ei õigustanud.

Kui lühidalt projekti käigust ülevaade anda, siis HITSA (nüüdne HARNO), kutsus 2020 kevadel kokku ca paarkümmend õpetajat, kes siis ühiselt pidid looma materjalid, mille abil siis saaksid teised õpetajad ka valede teemat oma õpilastele selgitada. Teema valik väga hea ja aktuaalne, sest viimane aasta on näidanud ju selgelt, et valed võivad ühiskonnale teha suuremat kahju, kui mingi pahavara või DDoS rünnak seda suudaks.

Algus oli paljutõotav – kaardastitati töögrupi liikmete huvid ja võimalused projektis kaasa lüüa ning jagati välja ülesanded. Aga siin tekkiski esimene probleem – 2-3 liikmelised tiimid pidid kirjutama siis nö infoampsud, mis kodulehtedele üles läheksid. Ja tuleb tunnistada, et erinevate inimeste arusaam infoampsust on väga erinev… Kui nüüd materjale läbi töötasin, siis mõnes kohas olu jutt võibolla veidi isegi liiga lihtne ja piirduti fototöötlemise mainimisega ning teises kohas jälle mingi väga detailidesse metaandmete muutmise ja kontrollimise teemadel. Kusjuures mõlemad tekstid head, kuid lihtsalt need ei sobi päris hästi ühte õppematerjali kokku.

Loe edasi “Koosloome head ja vead”

Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama aastast 2017. kui mind kutsuti Jakob Westholmi gümnaasiumisse kõigile klasside interneti turvalisuse koolitust läbi viima. Enne seda olin küll teinud oma laste kodukoolis mõned tunnid kübermaailma teemadel + Tagasi Kooli projekti raames käinud ka Kooditundi tegemas, kuid sellises mahus ja suisa tasustatud tööna ei olnud ma varem tunde teinud.

Kogemus oli põnev ning kuigi mul olid Laagri kooli jaoks tehtud õppeslaidid olemas, siis iga tunniga sai neid täiendatud ning nüansse ja lugusid tuli aina juurde. Tundide ajal suhtlesin ka päris palju õpetajatega, kes kurtsid, et nad ei tea enamikest teemadest, mida noortele räägin, mitte midagi ning puudub eesti keelne raamat, mis teemat käsitleks.

Paar nädalat hiljem jõulude ajal juhtus nii, et mul oli paar täiesti vaba päeva ning tekkis mõte, et äkki prooviks siis raamatu ise valmis kirjutada. Pean tunnistama, et alguses oli asi uitmõte, kuid kui olin kolm päeva kirjutanud järjest ning põhimõtteliselt üle poole raamatu valmis oli, siis hakkasin tõsiselt plaani pidama ning kevad 2018 ilmus raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” (keda see protsess huvitab, siis isiklikus blogis on mul postitus “3 kuud ideest trükifailini ehk lugu sellest, kuidas kirjastajaks ootamatult hakkasin”) .

Loe edasi “Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel”

E-kooli varjuküljed

Sellel nädalal otsustasin oma projektijuhtimise aines nüüd rääkida ajaplaneerimisest ning tundi ette valmistades hakkasin mõtlema veidi sügavamalt e-kooli peale ning kas see keskkond tegelikult ei ole hoopis noorte jaoks kahjulik.

Õeldakse, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega ning e-kool võib olla just üks selline sillutiskivi.

Siinkohal täpsustaks, et ei pea silma kaubamärki eKool, vaid kõik artiklis toodud kehtib ka Stuudiumi kohta.

Mis siis on probleem?

Probleem on selles, et 12nda klassi lõpuks oleme noored ära harjutanud olukorraga, kus keegi teine paneb kirja kohusetundlikult, mis toimus, mis juhtuma hakkab ning samuti koostab siis õpilaste jaoks nende ToDo listi. Küsisin ka tunnis, et kui paljud õpilastest ilma e-koolita oskavad öelda, et mis neil sellel nädalal koolis toimuma hakkab ning mitte ükski õpilane ei julgenud väita, et tema teaks.

Kusjuures üks noormees kommenteeris, et ega ta ka e-kooli abiga alati ei tea ning olen seda ka täheldanud viimase paari nädala ulaõppe jooksul, et mingi hulk inimesi vabandab asjade tegemata jätmist sellega, et ta ei näinud e-koolis infot. Võibolla kui terve klass sellise vabanduse kirjutaks, siis oleks probleem õpetajas, kuid see tundub olevat 10-20% õpilaste probleem.

Loe edasi “E-kooli varjuküljed”

Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel

Ausalt öeldes piinlik, et selle blogi täitmine on jäänud väga unarusse. Ega ma enam väga kindel ei ole, et suudan asja 5. veebruariks piisavalt valmis saada, et kutset taotlema hakata, kuid praegu ei ole veel valmis ka loobuma. Seega plaan on, et järgmised kaks nädalat iga päev vähemalt ühe blogipostituse siia kirja panen ja eks siis tuleb hinnata, et kas seda materjali piisavalt või pigem mitte.

Tegelikult neid teemasid palju, millest kirjutada võiks. Õpetaja töö on põnev ning kuigi vahepeal tunnen, et olen veidi suure suutäie endale võtnud, siis siiani olen hakkama saanud. Töötundidest parem siinkohal muidugi rääkima ei hakka.

Igatahes olen ulaõppes nüüd väga palju hakanud ka video võimalusi kasutama. Olen uurinud ka õpilastelt tagasiside oma videotele ning tundub, et noortele selline variant paremini sobib kui lihtsalt mingi teksti läbi töötamine iseseisvalt. Inimesena, kes läbi elu on raamatut eelistanud filmile, on seda veidi keeruline mõista, kuid eks selle pärast ongi tagasiside väga oluline.

Õnneks ka enda oskus neid filme teha kasvab kiiresti. Siinkohal tahakski näite tuua kolmest järgnevast nädalast – kuidas on muutunud tunnivideote teostus.

Loe edasi “Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel”

Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.

Kui ma eelmisel nädalal siin optimistlikult kirjutasin, et Google Classroomi edukalt kiirkursusena selgeks tegin, siis ilmselgelt unustasin asjaolu, et on teooria ning on praktika… Nüüd kus nädal praktikat on selja taga paneks oma esimesed õppetunnid kirja, et äkki keegi suudab ka teise vigadest õppida.

Docs vs Forms

Kusjuures oma struktuuri ja emojidega olen rahul ka praegu.. Selles osas pole suuri muudatusi isegi teinud. Minu esimene suurem viga oli hoopis Formsi kasutamine kodutöö jaoks. Kui Word dokumenti on mugav lugeda ja hinnata samas aknas, siis Formsi puhul pead vastused avama teises aknas ning siis näpuga järge ajama, et kes millised vastused andis ja mis punktid peaks panema. Kuna mul on kodukontoris kahe ekraani süsteem, siis sain hakkama – avasin vastused lisaekraanil ja Classroomi hindamised tegin sülearvuti ekraanil, kuid ausalt ei tea, kuidas ühte ekraani kasutavad inimesed hakkama saavad… Näide sellest tabeli vaatest siis siin (ja pane tähele, et siin ei ole võimalik midagi hinnata).

Õpilaste vastused, kui kasutada Forms lahendust Google Classroomis

Samas kui teha ankeet Docs rakendusega ja määrata seaded nii, et igale õpilasele luuakse eraldi dokument, siis sama ülesande vaade on selline:

Loe edasi “Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.”

Google Classroom kiirkursus

Väga kiirelt olen jõudnud punkti, kus rohkem tunde toimub distantsilt (nüüd ka üks klass täitsa karantiinis, aga see eraldi lugu, milles püüan ka mingi hetk pikemalt kirjutada). Igatahes hoolimata minu toredatest abitabelitest läks kodutööde haldamine eksponentsiaalse kiirusega kontrolli alt välja. Üldse tundub mulle, et kontrolli alt väljas võtab mu viimased 7 päeva suurepäraselt kokku 🙂

Kuna mu mentor Eve kiitis väga Google Classroomi, samuti soovitas selle kasutusele võtta Arte gümnaasiumi haridustehnoloog Mihhail ning tegelikult olen ka varem selle keskkonna vastu huvi tundnud. Seetõttu otsustasin siis härjal sarvist haarata ning vähemalt Arte koolis kõik 10 klassi koheselt Google Classroomi üle viia (Tabasalus pole nii kriitiline, sest seal veel sellises mahus distantsõpet ei kasutata, kuid ma tean, et kell tiksub ka seal…).

Loe edasi “Google Classroom kiirkursus”

Kriitiline mõtlemine informatsiooniajastul

Hetkel löön kaasa ühes HITSA projektis, millega toome sügisel koolidesse kampaania nimega “Valede jaht”. Projekti eesmärk on õpetada noori paremini tuvastama valesid internetis. Kahjuks neid valesid on seal palju ning mulle meeldib Pratchetti raamatust “Tõde” see tsitaat:

Vale jõuab maailmale tiiru peale teha enne, kui tõde saapad jalga saab…

– Terry Pratchett “Tõde”

Kindlasti kehtis see väide ka eelmisel sajandil, kuid 21. sajandil koos interneti arenguga on see muutunud kriitiliseks teemaks. Seetõttu otsustasin nüüd Courseras võtta kursuse teemal “Mindware: Critical Thinking for the Information Age”. Kursust viis läbi Richard E. Nisbett – psühholoogia õppejõud Michigani ülikoolist, kes on kirjutanud sellel teemal ka raamatu.

Loe edasi “Kriitiline mõtlemine informatsiooniajastul”

Plaan katsetada Coursera keskkonda

Täna jagas sõbranna uudist “Covid-19 kriisis kannatanud inimesed saavad Coursera kursustel tasuta oma oskusi arendada”. Tutvusin pakkumisega ning tundub, et võiksin sinna progammi isegi kvalifitseeruda. Kuna olen nüüd selle õpetaja kutsestandardiga tutvunud, siis kindlasti on paar valdkonda, kus veidi uusi teadmisi üldse mööda külgi maha ei jookse. Lisaks on Eestist päris keeruline leida selliseid küberturvalisuse kursusi, mis just minu valdkonda arvestades oleks sobilikud.

Loe edasi “Plaan katsetada Coursera keskkonda”