Digipedagoogika rakendamine

Digipedagoogika-alane koolitamine ja nõustamine

Olen teinud külalistunde õpilastele turvalise interneti teemadel (täpselt isegi enam ei tea, kuid enam kui paarsada külalistundi olen kindlasti teinud).

Tallinna Rahvaülikooliga koostöös tegin e-kursuse lapsevanematele “E-kursus. Kuidas lapsi juhendada ja kaitsta nende avastusretkedel metsikus digidžunglis?”

Olen koolitanud õpetajaid ja lapsevanemaid – taaskord ei oska enam isegi öelda, kui palju neid koolitusi on – kindlasti üle poolesaja.

Loe edasi “Digipedagoogika rakendamine”

Arendus-, loome- ja teadustegevus

Erialase teadmuse arendamine

Minu panus digipädevuste valdkonnas on järgmine:

Õpetajatele, noorsootöötajatele ja lapsevanematele mõeldud käsiraamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”. Raamat annab kiire ülevaate kõigist erinevatest teemadest, millega inimesed internetis kokku puutuvad, sisaldab lugusid elust enesest ning annab ka vihjeid, kust edasi uurida. Lisaks on iga peatüki lõpus ka juhend, kuidas seda teemat algklassiõpilastele selgitada.

Digipädevusi õpetav kogupere lauamäng “Häkkerite lahing” valmis mul Tartu Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise eriala magistritööna. Mäng põhineb Digicomp mudelil ning selle eesmärk on suurendada nii noorte kui lapsevanemate teadmisi internetist ja arvutitest. Tartu linn tunnustas seda ka kui parimat noorsootöö teemalist uurimistööd aastal 2019.

Loe edasi “Arendus-, loome- ja teadustegevus”

Koostöö ja juhendamine

Osapoolte kaasamine (õppija, lapsevanem, kolleegid, tugipersonal jne)

Siin tooks üheks näiteks ühe 5. klassi õpilase, kellega esimesel trimestril oli päris keeruline seoses arvutiõpetusega. Õpilane ei suutnud alguses ühtegi tööd esitada ja kuigi ta tunnis oli väga sõbralik, siis samas tundus 100% huvipuudus aine vastu olema.

Suhtlesin koolipsühholoogiga, kelle juurde ka õpilane suunatud oli ning psühholoog ütles, et õpilane oli talle kurtnud, et paljud probleemid on koolis seetõttu, et ei saa täpselt eesti keelest aru (õpilane ise vene keelsest perest).

Loe edasi “Koostöö ja juhendamine”

Refleksioon ja professionaalne enesearendamine

Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine

Oma tegevuste analüüs on minu jaoks läbi elu olnud kesksel kohal. Pean päevikut, kuhu mõnikord kirjutan lihtsalt mõtteid ning mõnikord püüan kasutada erinevaid analüüsitehnikaid. Et anda aimdust, kuidas mu analüüsid välja näevad, siis tegin siia blogisse ka postituse Kas ma olen hea õpetaja?

Enesearendamise osas tunnen, et tahaks enamat, kuid lihtsalt ajaliselt praegu ei jõua. Kõige enam on soov osaleda koolitusel, kus õpetatakse just gümnaasiumi ealisi noori kaasama aktiivsemalt. Mul pole probleeme põhikooli I ja II astme tundides noorte aktiivse kaasamisega ning suudan ka täiskasvanute koolitusi läbi viies inimesed suhtlema ja kaasa mõtlema panna, kuid gümnaasiuminoored on eriliselt karm väljakutse.

Loe edasi “Refleksioon ja professionaalne enesearendamine”

Õpetamine

Õppija arengu toetamine

Kindlasti on neid viise erinevaid, kuidas õppija arengut toetada, kuid kuna mu ained küllaltki spetsiifilised siis kõige rohkem on võimalust olnud selles osas, et noored, keda mingi teema kõnetab, siis on nõu küsinud ka tundide väliselt seoses mõne mõtte või ideega.

Mulle ka väga meeldib see, et mõni õpilane kodutöödes on kirjutanud väga ausalt ja avameelselt oma muredest just selle teemaga seoses ning sellistele töödele lisan ka alati pikemad kommentaarid ja mõned soovitused.

Keerulisem on nüüd õppijatega, kes ise pole motiveeritud, kuid kelle areng vajab toetamist. Selliseid õpilasi ei ole nüüd meeletult, kuid ikkagi paras hulk. Nooremate õpilastega on lihtsam – pakkudes erinevat tüüpi ülesandeid saab igaüks mingi moment eduelamuse ning läbi selle on tõusnud motivatsioon aine osas.

Loe edasi “Õpetamine”

Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Õpetaja töö kavandamine

Tagantjärgi tarkusena võin öelda, et kui saaksin ajaratast tagasi pöörata, siis nii suures mahus väljakutset endale uuesti vastu ei võtaks. Aga igatahes on hariv aasta olnud ning püüan kirja panna nüüd selle, kuidas ma tööd olen kavandanud ja kuidas ma teistkordsel tegemisel seda teeks.

Suurimaks väljakutseks on olnud see, et mul on vaja olnud anda väga palju erinevaid aineid ning üheski neist ainetest ei ole olnud õpikut, mida järgida. Samuti valdav enamus ainetest sellised, et milles puudub ka riiklik õppekava, kus oleks väga täpselt selge olnud, milliseid õpiväljundeid saavutada.

Loe edasi “Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine”

Õppija toetamine

Teadlikkus õppija arengust ja õppimisest

See on teema, kus olen pidanud ennast sellel õppeaastal väga kiiresti täiendama. Esimeseks suureks väljakutseks oli see, et kui suvel rääkisin kooli direktoriga, siis jäeti mulle mulje, et noored näiteks projektijuhtimisega reaalselt kokku puutunud väga suures osas. Seetõttu sai ette valmistatud ka materjalid, mis sobiksid eelkõige õpilastele, kellel on reaalseid kogemusi, mida analüüsida. Esimesel nädalal selgus, et enamikel noortel puudub igasugune kokkupuude projektide läbi viimisega ning jooksvalt oli vaja ümber kohendada plaan õppeaine sisu osas.

Siinkohal oli suureks abiks mulle minu mentor Eve, kes ka paari tundi külastas ning oskas välja tuua asju, millele ma ise mõelda ei osanud. Näiteks püüdes klassis diskussiooni algatada, siis kahjuks väga vähesed õpilased võtsid sõna. Eve soovitas anda alguses teema väiksemates gruppides arutlemiseks ning siis igalt grupilt küsida nende arvamust. Selline väike nipp aitas diskussioonid muuta palju elavamaks.

Loe edasi “Õppija toetamine”

Sõnum minevikku ehk mida ma oleksin võinud teada 6 kuud tagasi

Hiljuti jäi mulle ette väga tore video kuskil sotsiaalmeedia avarustes, kus oli lavastatud olukord nagu keegi oleks teinud Zoomi kõne minevikku iseendale aasta tagasi. See muidugi oli must huumor koroonateemadel, kuid idee meeldis mulle ning selline meetod aitab tegelikult ka toimunut päris hästi analüüsida. Ehk siis teeme proovi 😉

Saatja: diana.poudel@gmail.com
Saaja: diana.poudel@gmail.com
Kuupäev: 4. veebruar 2021 (6 kuu pärast)

Hei

Ma tean, et sa oled segaduses seda e-kirja oma postkastist leides. Ära muretse – su konto pole kaaperdatud ning see kuupäev ongi õige siin kirja nurgas. Pidin igaks juhuks järele kontrollima, mida ma siis 4. augustil tegin ja see oli üks viimastest rahulikest nädalatest. Soovitan sul kohe mõnuga puhata, sest järgmise kuue kuu jooksul sul seda võimalust ei avane.

Loe edasi “Sõnum minevikku ehk mida ma oleksin võinud teada 6 kuud tagasi”

Koosloome head ja vead

Viimase nädala olen tegelenud nüüd “Valede jahi” materjali läbi töötamisega ja “Targalt internetis” üles panekuga. Peab tunnistama, et see on olnud päris korralik väljakutse ning kuigi ma tavapäraselt olen koosloome suur pooldaja, siis selle projekti puhul tundub mulle, et see koosloome sellisel kujul päris ennast ei õigustanud.

Kui lühidalt projekti käigust ülevaade anda, siis HITSA (nüüdne HARNO), kutsus 2020 kevadel kokku ca paarkümmend õpetajat, kes siis ühiselt pidid looma materjalid, mille abil siis saaksid teised õpetajad ka valede teemat oma õpilastele selgitada. Teema valik väga hea ja aktuaalne, sest viimane aasta on näidanud ju selgelt, et valed võivad ühiskonnale teha suuremat kahju, kui mingi pahavara või DDoS rünnak seda suudaks.

Algus oli paljutõotav – kaardastitati töögrupi liikmete huvid ja võimalused projektis kaasa lüüa ning jagati välja ülesanded. Aga siin tekkiski esimene probleem – 2-3 liikmelised tiimid pidid kirjutama siis nö infoampsud, mis kodulehtedele üles läheksid. Ja tuleb tunnistada, et erinevate inimeste arusaam infoampsust on väga erinev… Kui nüüd materjale läbi töötasin, siis mõnes kohas olu jutt võibolla veidi isegi liiga lihtne ja piirduti fototöötlemise mainimisega ning teises kohas jälle mingi väga detailidesse metaandmete muutmise ja kontrollimise teemadel. Kusjuures mõlemad tekstid head, kuid lihtsalt need ei sobi päris hästi ühte õppematerjali kokku.

Loe edasi “Koosloome head ja vead”

Kas ma olen hea õpetaja?

Pean kohe tunnistama, et eneseanalüüsi tegemine ja enda tegevuse reflekteerimine on minu jaoks keerulised ettevõtmised. Mul pole mingit probleemi väliskeskkonna kaardistamisel või siis mõne organisatsiooni kohta SWOT analüüsi tegemisel, kuid enda aju on keeruline ja veidi hirmutav koht, kuhu sukeldudes olen varasemalt leidnud ka palju ehmatavaid fakte enda kohta.

Aga ilmselgelt on see kõik vajalik, sest pole ju mingit mõtet panna lugematu arv tunde nüüd õpetaja kutse taotlemisele, kui see ei ole tegelikult see, mida ma soovin ja vajan.

Seega otsustasin nüüd alustada rännakut küsimusega, et miks ma soovin olla õpetaja?

Tunnistan ausalt, et mulle meeldib selliseid analüüse teha käsikirjas ning siin siis pilt, mille ma joonistasin. Inspiratsioon siis on enesemääratlemise teooria kategooriatest, mida ma veidi vastavalt enda mõtetele ümber struktureerisin.

Loe edasi “Kas ma olen hea õpetaja?”