Õpetaja oma töö reflekteerimine ja enesearendamine
Oma tegevuste analüüs on minu jaoks läbi elu olnud kesksel kohal. Pean päevikut, kuhu mõnikord kirjutan lihtsalt mõtteid ning mõnikord püüan kasutada erinevaid analüüsitehnikaid. Et anda aimdust, kuidas mu analüüsid välja näevad, siis tegin siia blogisse ka postituse Kas ma olen hea õpetaja?
Enesearendamise osas tunnen, et tahaks enamat, kuid lihtsalt ajaliselt praegu ei jõua. Kõige enam on soov osaleda koolitusel, kus õpetatakse just gümnaasiumi ealisi noori kaasama aktiivsemalt. Mul pole probleeme põhikooli I ja II astme tundides noorte aktiivse kaasamisega ning suudan ka täiskasvanute koolitusi läbi viies inimesed suhtlema ja kaasa mõtlema panna, kuid gümnaasiuminoored on eriliselt karm väljakutse.
Õpetamise ja õppimise uurimine ning pedagoogilise teadmuse levitamine
Suvel kui oli selge, et alustan sügisel tööd õpetajana siis otsisin ka võimalusi paremini mõista õppimise protsessi. Kasutasin riigi poolt pakutavat võimalust võtta Courserast kursuseid ja läbisin täielikult kolm kursust:
Mindware: Critical Thinking for the Information Age
Emerging Trends & Technologies in the Virtual K-12 Classroom
Learning How to Learn: Powerful mental tools to help you master tough subjects
Viimase kursuse kohta kirjutasin ka pikemalt siin blogipostituses Õppides õppima
Pedagoogilise teadmuse levitamise osas olen püüdnud jagada häid praktikaid teiste õpetajatega. Aktiivselt panustan sellistes gruppides nagu Haridustehnoloogid ning Kodune distantsõpe. Lisaks siis haldan ka Facebookis lehte Turvaline internet, kus korraldan erinevaid veebinare jagan uut infot interneti ja küberturvalisusega seotut jne.
Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamine
Tean, et paljude jaoks on kriisiolukord koos jõusaalide sulgemisega pigem kehvasti mõjunud füüsilise vormi hoidmisele, kuid endal on vastupidi – hakkasime eelmine kevad Zoomi treeninguid tegema sõbrannadega ühe tuttava treeneri juhendamisel ning nüüd on see juba muutunud püsivaks traditsiooniks, et kolm korda nädalas paneme elutoas Zoomi tööle ja teeme korraliku trenni.
Lisaks olen praegu loobunud võimalikult palju autoga sõitmisest – lühemad (kuni 5km) käigud teen jala ning pikemad rattaga – ehk siis liikumist päris palju. Samuti kui võimalus, siis püüan liikuda ka virtuaalkohtumiste ajal. Õpetajana see keerulisem, kuid olles mõnel koosolekul või koolitusel osaleja, siis olen tihti kümneid kilomeetreid vaikselt kulgenud.
Vaimse ja emotsionaalse tervise osas on mul hulk hobisid, mis alati aitavad stressi maandada. Jumaldan häid ulme- ja fantaasiaromaane (Asimov, Pratchett, Bujold jne) – suudan raamatut lugedes nii reaalsuse välja lülitada, et oleks ise nagu raamatus sees. Ja paar tundi põnevat seiklust kuskil kauges galaktikas on vaheldus, mida saab endale lubada ka siis kui enamus asju riigis lukus on. Teine asi, mis mind väga rahustab ja mida naudin on kudumine. Samuti rattaga mõnusalt kulgemine ja loogikaülesannete lahendamine on mõnusad ajaviited.
Olen varasemas elus olnud depressiooniga hädas, kuid olen õppinud tasakaalu hoidma ning kuigi mingi hetk on asjad väga kuhjunud, siis pole viimasel aastal olnud sellist vaimset läbipõlemist (tüdimust küll, aga see vist terve maailma inimestel probleemiks praegu).