Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Õpetaja töö kavandamine

Tagantjärgi tarkusena võin öelda, et kui saaksin ajaratast tagasi pöörata, siis nii suures mahus väljakutset endale uuesti vastu ei võtaks. Aga igatahes on hariv aasta olnud ning püüan kirja panna nüüd selle, kuidas ma tööd olen kavandanud ja kuidas ma teistkordsel tegemisel seda teeks.

Suurimaks väljakutseks on olnud see, et mul on vaja olnud anda väga palju erinevaid aineid ning üheski neist ainetest ei ole olnud õpikut, mida järgida. Samuti valdav enamus ainetest sellised, et milles puudub ka riiklik õppekava, kus oleks väga täpselt selge olnud, milliseid õpiväljundeid saavutada.

Loe edasi “Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine”

Koosloome head ja vead

Viimase nädala olen tegelenud nüüd “Valede jahi” materjali läbi töötamisega ja “Targalt internetis” üles panekuga. Peab tunnistama, et see on olnud päris korralik väljakutse ning kuigi ma tavapäraselt olen koosloome suur pooldaja, siis selle projekti puhul tundub mulle, et see koosloome sellisel kujul päris ennast ei õigustanud.

Kui lühidalt projekti käigust ülevaade anda, siis HITSA (nüüdne HARNO), kutsus 2020 kevadel kokku ca paarkümmend õpetajat, kes siis ühiselt pidid looma materjalid, mille abil siis saaksid teised õpetajad ka valede teemat oma õpilastele selgitada. Teema valik väga hea ja aktuaalne, sest viimane aasta on näidanud ju selgelt, et valed võivad ühiskonnale teha suuremat kahju, kui mingi pahavara või DDoS rünnak seda suudaks.

Algus oli paljutõotav – kaardastitati töögrupi liikmete huvid ja võimalused projektis kaasa lüüa ning jagati välja ülesanded. Aga siin tekkiski esimene probleem – 2-3 liikmelised tiimid pidid kirjutama siis nö infoampsud, mis kodulehtedele üles läheksid. Ja tuleb tunnistada, et erinevate inimeste arusaam infoampsust on väga erinev… Kui nüüd materjale läbi töötasin, siis mõnes kohas olu jutt võibolla veidi isegi liiga lihtne ja piirduti fototöötlemise mainimisega ning teises kohas jälle mingi väga detailidesse metaandmete muutmise ja kontrollimise teemadel. Kusjuures mõlemad tekstid head, kuid lihtsalt need ei sobi päris hästi ühte õppematerjali kokku.

Loe edasi “Koosloome head ja vead”

Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama aastast 2017. kui mind kutsuti Jakob Westholmi gümnaasiumisse kõigile klasside interneti turvalisuse koolitust läbi viima. Enne seda olin küll teinud oma laste kodukoolis mõned tunnid kübermaailma teemadel + Tagasi Kooli projekti raames käinud ka Kooditundi tegemas, kuid sellises mahus ja suisa tasustatud tööna ei olnud ma varem tunde teinud.

Kogemus oli põnev ning kuigi mul olid Laagri kooli jaoks tehtud õppeslaidid olemas, siis iga tunniga sai neid täiendatud ning nüansse ja lugusid tuli aina juurde. Tundide ajal suhtlesin ka päris palju õpetajatega, kes kurtsid, et nad ei tea enamikest teemadest, mida noortele räägin, mitte midagi ning puudub eesti keelne raamat, mis teemat käsitleks.

Paar nädalat hiljem jõulude ajal juhtus nii, et mul oli paar täiesti vaba päeva ning tekkis mõte, et äkki prooviks siis raamatu ise valmis kirjutada. Pean tunnistama, et alguses oli asi uitmõte, kuid kui olin kolm päeva kirjutanud järjest ning põhimõtteliselt üle poole raamatu valmis oli, siis hakkasin tõsiselt plaani pidama ning kevad 2018 ilmus raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” (keda see protsess huvitab, siis isiklikus blogis on mul postitus “3 kuud ideest trükifailini ehk lugu sellest, kuidas kirjastajaks ootamatult hakkasin”) .

Loe edasi “Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel”

Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel

Ausalt öeldes piinlik, et selle blogi täitmine on jäänud väga unarusse. Ega ma enam väga kindel ei ole, et suudan asja 5. veebruariks piisavalt valmis saada, et kutset taotlema hakata, kuid praegu ei ole veel valmis ka loobuma. Seega plaan on, et järgmised kaks nädalat iga päev vähemalt ühe blogipostituse siia kirja panen ja eks siis tuleb hinnata, et kas seda materjali piisavalt või pigem mitte.

Tegelikult neid teemasid palju, millest kirjutada võiks. Õpetaja töö on põnev ning kuigi vahepeal tunnen, et olen veidi suure suutäie endale võtnud, siis siiani olen hakkama saanud. Töötundidest parem siinkohal muidugi rääkima ei hakka.

Igatahes olen ulaõppes nüüd väga palju hakanud ka video võimalusi kasutama. Olen uurinud ka õpilastelt tagasiside oma videotele ning tundub, et noortele selline variant paremini sobib kui lihtsalt mingi teksti läbi töötamine iseseisvalt. Inimesena, kes läbi elu on raamatut eelistanud filmile, on seda veidi keeruline mõista, kuid eks selle pärast ongi tagasiside väga oluline.

Õnneks ka enda oskus neid filme teha kasvab kiiresti. Siinkohal tahakski näite tuua kolmest järgnevast nädalast – kuidas on muutunud tunnivideote teostus.

Loe edasi “Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel”

Osaline distantsõpe – mis toit see veel on ja millega seda sööma peaks?

Sel nädalal siis alustasid Tallinna koolid osalise distantsõppega. Muidugi kuna päris täpseid juhtnööre kuskilt ei tulnud, siis eks iga kool ise nüüd ratast leiutama asus ning see kool, kus mina tunde annan otsustas, et igal klassil peaks olema üks distantsõppe päev. Toimus ka infotund, kuid kuna see päeval kui mul endal seal koolis tunde pole ning kiri tuli umbes 10 minutit enne koosoleku algust, siis kahjuks sinna ma ei jõudnud.

Saadeti ka kena graafik, kus oli näha, kes mis päeval ära on ning hakkasin kiiresti siis nuputama, et mis ülesandeid anda millisele klassile. Kuna teisipäeva pärastlõunal sai ju modereeritud ka Valede jahi seminari, mille ma täiesti teadlikult tegin koolitunni pikkuse, siis õnneks andis seda veebinari ka kohe ära kasutada, et noored kuulavad ja mulle siis küsimustele vastused saadavad.

Loe edasi “Osaline distantsõpe – mis toit see veel on ja millega seda sööma peaks?”

Kriitiline mõtlemine informatsiooniajastul

Hetkel löön kaasa ühes HITSA projektis, millega toome sügisel koolidesse kampaania nimega “Valede jaht”. Projekti eesmärk on õpetada noori paremini tuvastama valesid internetis. Kahjuks neid valesid on seal palju ning mulle meeldib Pratchetti raamatust “Tõde” see tsitaat:

Vale jõuab maailmale tiiru peale teha enne, kui tõde saapad jalga saab…

– Terry Pratchett “Tõde”

Kindlasti kehtis see väide ka eelmisel sajandil, kuid 21. sajandil koos interneti arenguga on see muutunud kriitiliseks teemaks. Seetõttu otsustasin nüüd Courseras võtta kursuse teemal “Mindware: Critical Thinking for the Information Age”. Kursust viis läbi Richard E. Nisbett – psühholoogia õppejõud Michigani ülikoolist, kes on kirjutanud sellel teemal ka raamatu.

Loe edasi “Kriitiline mõtlemine informatsiooniajastul”