Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel

Ausalt öeldes piinlik, et selle blogi täitmine on jäänud väga unarusse. Ega ma enam väga kindel ei ole, et suudan asja 5. veebruariks piisavalt valmis saada, et kutset taotlema hakata, kuid praegu ei ole veel valmis ka loobuma. Seega plaan on, et järgmised kaks nädalat iga päev vähemalt ühe blogipostituse siia kirja panen ja eks siis tuleb hinnata, et kas seda materjali piisavalt või pigem mitte.

Tegelikult neid teemasid palju, millest kirjutada võiks. Õpetaja töö on põnev ning kuigi vahepeal tunnen, et olen veidi suure suutäie endale võtnud, siis siiani olen hakkama saanud. Töötundidest parem siinkohal muidugi rääkima ei hakka.

Igatahes olen ulaõppes nüüd väga palju hakanud ka video võimalusi kasutama. Olen uurinud ka õpilastelt tagasiside oma videotele ning tundub, et noortele selline variant paremini sobib kui lihtsalt mingi teksti läbi töötamine iseseisvalt. Inimesena, kes läbi elu on raamatut eelistanud filmile, on seda veidi keeruline mõista, kuid eks selle pärast ongi tagasiside väga oluline.

Õnneks ka enda oskus neid filme teha kasvab kiiresti. Siinkohal tahakski näite tuua kolmest järgnevast nädalast – kuidas on muutunud tunnivideote teostus.

Esimesel nädalal kui oli vaja siis kommunikatsiooni aluste ainet ulaõppes anda oli mul suur dilemma. Kuna segadus oli väga suur ja päris viimase hetkeni ei saanud aru, et kas nüüd sel nädalal kontakttunnid või ulaõpe, siis juhtus nii, et teadsin küll, mis teemal tund tuleb, kuid millises õppevormis – sellele sain alles esmaspäeval kindla vastuse. Ja otsustasin katsetada sel korral siis varianti, mida väga paljud noorte seas populaarsed juutuubarid kasutavad – ehk siis käid mööda tänavat ja räägid samal ajal oma publikuga.

Tunnistan ausalt, et esimest korda taolist videot tehes oli veidi veider. Tunni eesmärgiks oli siis selgeks teha noortele, et kuidas huvigrupid ning kõneisikud võivad väga erinevat vaatenurka avalikku diskussiooni tuua ning otsustasin seda teemat lasta siis analüüsida tasuta vs tasuline kõrgharidus teemal. Tegelikult noored pidid iseseisvalt mingi hulga artikleid läbi töötama ning video eesmärk oli siis tund sisse juhatada. Video siis tuli selline.

Tunnistan ausalt, et olin veidi ka mures, et kas selline video on ikka piisavalt kohane nö ametliku õppetöö jaoks ning kuidas noortele asi tundub. Aga noorte tagasiside oli väga julgustav (nad oma töödesse kommentaare ka video kohta jätnud olid):

Tere! On väga huvitav teie videoid vaadata, nii kodust arvuti tagant tehtuna kui ka jalutades, kindlasti nii meile kui teile. Kindlasti jätkake mida teete, olete väga inspireeriv! Edu.

Minule sobiks selline vabas vormis sissejuhatus tundi ka edaspidiselt. :))

Väga huvitav oli vaadata lühikest õpetlikku video. Suunasin sellele rohkem tähelepanu kuna peale info jagamise oli seal rohkem aktiivsust, mis pani jälgima hoolega.

Seda tagasiside oli üliarmas lugeda ning muidugi sunnib selline tagasiside ka rohkem pingutama. Seega järgmine nädal oli siis teemaks kriisikommunikatsioon ning katsetasin ideed, et video kõrvale ka vaba käega märkmeid kirjutada (kasutasin selleks oma iPadi ja pliiatsit). Video tuli siis selline:

Ja et selgitada välja, et kumb video siis rohkem noortele meeldib, tegin ka kiire polli Classroomi, kus palusin arvamust, et kas meeldis rohkem esimese nädala video, teise nädala video, pole vahet või soovitakse pigem ikka Meet tunde edaspidi hoopis. Polli vastused olid siis sellised:

Ehk siis valdava enamuse jaoks polnud vahet ning kui jätta kõrvale üks klass, kus kaks õpilast eelistaks Meet tunde, siis valdav enamus eelistab tunde videona ka edaspidi. Muidugi siinkohal tekkis ka väike dilemma, et kas peaksin ikka siis Meet tunde tegema vähemalt ühes klassis, kus kaks õpilast seda sooviksid, kuid vaatasin nende tööd üle ning nad tegelikult väga hästi ka tunni sisu omandanud praegu videona. Ehk siis hetkel siiski eraldi Meet tunde tagasi praegu ei plaani tuua.

Aga ega siis areng ei tohi seisma jääda. Panen siis nüüd ka kolmanda video, mis siis veidi kordas eelmisi teemasid üle ning juhatas sisse teadmiste kontrolli.

Ehk siis asi järjest professionaalsemaks visuaali poolt läinud enda meelest. Eks siin tuleb tasakaal leida, et videod ka põnevad ja energilised oleks – muidu noorte tähelepanu kipub kaduma.

Tegelikult tahaks ka pikemalt kirjutada sellest, et kuidas seda ulaõppe iseseisvat tundi üldse nii ette valmistada ja läbi viia, et noored saaksid uusi teadmisi, ise saaks kontrollida, et töö on tehtud ning samal ajal püsiks ka nõutud aja piirides. Aga sellest järgmises blogipostituses 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga