Digipedagoogika rakendamine

Digipedagoogika-alane koolitamine ja nõustamine

Olen teinud külalistunde õpilastele turvalise interneti teemadel (täpselt isegi enam ei tea, kuid enam kui paarsada külalistundi olen kindlasti teinud).

Tallinna Rahvaülikooliga koostöös tegin e-kursuse lapsevanematele “E-kursus. Kuidas lapsi juhendada ja kaitsta nende avastusretkedel metsikus digidžunglis?”

Olen koolitanud õpetajaid ja lapsevanemaid – taaskord ei oska enam isegi öelda, kui palju neid koolitusi on – kindlasti üle poolesaja.

Loe edasi “Digipedagoogika rakendamine”

Koosloome head ja vead

Viimase nädala olen tegelenud nüüd “Valede jahi” materjali läbi töötamisega ja “Targalt internetis” üles panekuga. Peab tunnistama, et see on olnud päris korralik väljakutse ning kuigi ma tavapäraselt olen koosloome suur pooldaja, siis selle projekti puhul tundub mulle, et see koosloome sellisel kujul päris ennast ei õigustanud.

Kui lühidalt projekti käigust ülevaade anda, siis HITSA (nüüdne HARNO), kutsus 2020 kevadel kokku ca paarkümmend õpetajat, kes siis ühiselt pidid looma materjalid, mille abil siis saaksid teised õpetajad ka valede teemat oma õpilastele selgitada. Teema valik väga hea ja aktuaalne, sest viimane aasta on näidanud ju selgelt, et valed võivad ühiskonnale teha suuremat kahju, kui mingi pahavara või DDoS rünnak seda suudaks.

Algus oli paljutõotav – kaardastitati töögrupi liikmete huvid ja võimalused projektis kaasa lüüa ning jagati välja ülesanded. Aga siin tekkiski esimene probleem – 2-3 liikmelised tiimid pidid kirjutama siis nö infoampsud, mis kodulehtedele üles läheksid. Ja tuleb tunnistada, et erinevate inimeste arusaam infoampsust on väga erinev… Kui nüüd materjale läbi töötasin, siis mõnes kohas olu jutt võibolla veidi isegi liiga lihtne ja piirduti fototöötlemise mainimisega ning teises kohas jälle mingi väga detailidesse metaandmete muutmise ja kontrollimise teemadel. Kusjuures mõlemad tekstid head, kuid lihtsalt need ei sobi päris hästi ühte õppematerjali kokku.

Loe edasi “Koosloome head ja vead”

Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis pean alustama aastast 2017. kui mind kutsuti Jakob Westholmi gümnaasiumisse kõigile klasside interneti turvalisuse koolitust läbi viima. Enne seda olin küll teinud oma laste kodukoolis mõned tunnid kübermaailma teemadel + Tagasi Kooli projekti raames käinud ka Kooditundi tegemas, kuid sellises mahus ja suisa tasustatud tööna ei olnud ma varem tunde teinud.

Kogemus oli põnev ning kuigi mul olid Laagri kooli jaoks tehtud õppeslaidid olemas, siis iga tunniga sai neid täiendatud ning nüansse ja lugusid tuli aina juurde. Tundide ajal suhtlesin ka päris palju õpetajatega, kes kurtsid, et nad ei tea enamikest teemadest, mida noortele räägin, mitte midagi ning puudub eesti keelne raamat, mis teemat käsitleks.

Paar nädalat hiljem jõulude ajal juhtus nii, et mul oli paar täiesti vaba päeva ning tekkis mõte, et äkki prooviks siis raamatu ise valmis kirjutada. Pean tunnistama, et alguses oli asi uitmõte, kuid kui olin kolm päeva kirjutanud järjest ning põhimõtteliselt üle poole raamatu valmis oli, siis hakkasin tõsiselt plaani pidama ning kevad 2018 ilmus raamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” (keda see protsess huvitab, siis isiklikus blogis on mul postitus “3 kuud ideest trükifailini ehk lugu sellest, kuidas kirjastajaks ootamatult hakkasin”) .

Loe edasi “Õppevara loomine “Turvalise interneti. Digimaailma teejuht” raamatu näitel”

Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.

Kui ma eelmisel nädalal siin optimistlikult kirjutasin, et Google Classroomi edukalt kiirkursusena selgeks tegin, siis ilmselgelt unustasin asjaolu, et on teooria ning on praktika… Nüüd kus nädal praktikat on selja taga paneks oma esimesed õppetunnid kirja, et äkki keegi suudab ka teise vigadest õppida.

Docs vs Forms

Kusjuures oma struktuuri ja emojidega olen rahul ka praegu.. Selles osas pole suuri muudatusi isegi teinud. Minu esimene suurem viga oli hoopis Formsi kasutamine kodutöö jaoks. Kui Word dokumenti on mugav lugeda ja hinnata samas aknas, siis Formsi puhul pead vastused avama teises aknas ning siis näpuga järge ajama, et kes millised vastused andis ja mis punktid peaks panema. Kuna mul on kodukontoris kahe ekraani süsteem, siis sain hakkama – avasin vastused lisaekraanil ja Classroomi hindamised tegin sülearvuti ekraanil, kuid ausalt ei tea, kuidas ühte ekraani kasutavad inimesed hakkama saavad… Näide sellest tabeli vaatest siis siin (ja pane tähele, et siin ei ole võimalik midagi hinnata).

Õpilaste vastused, kui kasutada Forms lahendust Google Classroomis

Samas kui teha ankeet Docs rakendusega ja määrata seaded nii, et igale õpilasele luuakse eraldi dokument, siis sama ülesande vaade on selline:

Loe edasi “Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.”

Google Classroom kiirkursus

Väga kiirelt olen jõudnud punkti, kus rohkem tunde toimub distantsilt (nüüd ka üks klass täitsa karantiinis, aga see eraldi lugu, milles püüan ka mingi hetk pikemalt kirjutada). Igatahes hoolimata minu toredatest abitabelitest läks kodutööde haldamine eksponentsiaalse kiirusega kontrolli alt välja. Üldse tundub mulle, et kontrolli alt väljas võtab mu viimased 7 päeva suurepäraselt kokku 🙂

Kuna mu mentor Eve kiitis väga Google Classroomi, samuti soovitas selle kasutusele võtta Arte gümnaasiumi haridustehnoloog Mihhail ning tegelikult olen ka varem selle keskkonna vastu huvi tundnud. Seetõttu otsustasin siis härjal sarvist haarata ning vähemalt Arte koolis kõik 10 klassi koheselt Google Classroomi üle viia (Tabasalus pole nii kriitiline, sest seal veel sellises mahus distantsõpet ei kasutata, kuid ma tean, et kell tiksub ka seal…).

Loe edasi “Google Classroom kiirkursus”