Digipedagoogika rakendamine

Digipedagoogika-alane koolitamine ja nõustamine

Olen teinud külalistunde õpilastele turvalise interneti teemadel (täpselt isegi enam ei tea, kuid enam kui paarsada külalistundi olen kindlasti teinud).

Tallinna Rahvaülikooliga koostöös tegin e-kursuse lapsevanematele “E-kursus. Kuidas lapsi juhendada ja kaitsta nende avastusretkedel metsikus digidžunglis?”

Olen koolitanud õpetajaid ja lapsevanemaid – taaskord ei oska enam isegi öelda, kui palju neid koolitusi on – kindlasti üle poolesaja.

Viisime läbi koos Birgy Lorenziga koolitused noorsoopolitseinikele.

Olen Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis andnud ühe semestri ainet “WordPress algajatele”

Sellel õppaastal olen andnud arvutiõpetuse tunde Arte gümnaasiumi viiendas klassis ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi kolmele kuuendale klassile. Samuti annan gümnasistidele küberturvalisuse õppeainet.

Hiljuti tegin näiteks ka oma Turvalise internet FB lehel kaks veebinari algklassiõpilastele ja nende vanematele. Esimene veebinar oli 10 reegilt, kuidas turvaliselt internetis liikuda ja teine veebinar oli Lood, mis on päriselt internetis juhtunud.

Digipedagoogika kasutamist toetava õpikeskkonna kujundamine

Ausalt öeldes üheks põhjuseks, miks ma läksin sel õppeaastal õpetajaks on idee, et tahaks esiteks luua nutiaabitsa. See oleks siis selline tööraamat, mis lõimiks matemaatikat, eesti keelt, digipädevusi, kehalist kasvatust ja kõike muud. Olen nüüd aasta neid ideid endale kirja pannud ja tänu arvutiõpetuse tundidele on ka mõtteid väga palju juurde tulnud.

Minu idee on nüüd veidi teistmoodi. Tean muidugi ka väga palju toredaid rakendusi ja keskkondi, kus saab mingeid aineid õppida digivahendite abil (mu enda laste õpetaja kasutas näiteks Sumdogi algklassides ja see väga toimiv vahend, ise olen Duolingo abil hispaania keele algtasemel selgeks saanud jne), aga mul on soov hoopis tuua digipädevuste õpetamine arvutist välja. Sest üks osa on tehniline teadmine, kuid teine on üldine arusaam, kuidas tehnika töötab. Ja seda viimast teadmist võibolla saab paremini õpetada hoopis offline.

Toon paar näidet. Näiteks käisin ühes Harjumaa algklassis turvalise interneti tundi tegemas ning jäin peale tundi õpetajaga suhtlema. Ta ütles, et pole kunagi oma klassi nii aktiivselt kaasa mõtlemas näinud kui minu tunnis ja siis ohkas, et ma ju räägin internetist ja arvutitest, aga tema peab eesti keelt ja matemaatikat õpetama. Tal olid ka laual mingid etteütlused ja vaatasin seda teksti ja silma jäi lause “Peeter sõi kolm punast ploomi”. Soovitasin õpetajal järgmine kord näiteks etteütlusesse panna hoopis lause, et “Peeter vahetas täna kolm parooli”. Selline asi kindlasti lastele südamelähedasem oleks ja annaks ka võibolla põhjuse aruteluks, et kui tihti peab paroole vahetama ja milline on hea parool.

Samuti matemaatika osas on tegelikult väga palju asju, mida noored võiksid tunnis arvutada seoses digimaailmaga. Ma isegi mingi hetk tegin Digikooli digitund Kahootid, kus on igasuguseid selliseid sõnalisi ja matemaatilisi ülesandeid.

Näiteks: Kui internetikiirus on 3MB/s, siis mitu sekundit kulub aega 15MB faili alla tõmbamiseks.

Aga kui rääkida siis digivahendite kasutamist õppetöö läbi viimisel, siis praeguses distansõppe olukorras on kindlasti see ka väga oluline oskus. Ise näiteks kasutan tundide jaoks põhiliselt Meeti (see läbi Classroomi kõige mugavam lahendus ja mõlemas koolis kokku lepitud standart). Samas muude koolituste jaoks eelistan Zoomi – sellel teemal ka kevadel kirjutasin pikema postituse “Zoomida või mitte zoomida – see on küsimus” Digikooli blogis, kui palju paanikat seoses Zoomi kasutamisega.

Kuna mul on iPad koos pliiatsiga, siis on olemas ka programm Reflector Teacher, mille abil saan iPad ekraani klassis seinale kuvade ja see teeb igasuguste jooniste tegemise märgatavalt lihtsamaks, sest saan täiendada ka klassis liikudes tahvlit.

Veebinaride jaoks proovisin keskkonda Streamyard ja see ka väga mugav. Tunnivideosid teen tihti Loom keskkonnas, kus pakutakse ka õpetajatele tasuta võimalust. Kahoot on mul ka väga suureks lemmikuks ning selle kohta olen ka õppevideo teinud teistele õpetajatele. Seal küll see probleem, et võimalused, mida oma videos tutvustan on tasulise versiooni võimalused, kuid see on veel üks teema, et koolid on küll valmis ostma riistvara, kuid kahjuks paljudes koolides peavad õpetajad tasuta tarkvara kasutades õpilaste privaatsuse ohtu panema.

Kui mobiiliga filmin siis selle panen slaidide juurde sellise programmi abil nagu Movavi. Allpool ka üks näide, kuidas see välja näeb. Fotode töötlemiseks kasutan vabavaralist programmi Gimp.

Kusjuures minu jaoks on ka väga oluline distantsõppe ajal riistvara. Kuna teen ka koolitusi ja veebinare, siis nüüdseks on kokku saanud juba päris suur kogus tehnikat ja mida kindlasti soovitada julgen on Logitech c922 Pro HD kaamera, Sony WH-1000XM3 kõrvaklapid, iPad koos stylusega, DJI Osmo mobile 3 stabiliseeriv telefonihoidja. Need seadmed annavad võimaluse teha korralikud videod ja pakkuda noortele ka vaheldust (näiteks filmides osad tunnivideod liikudes jne).

May be an image of food
Väike näide, kuidas ühe tunni video filmimine välja näeb. Kusjuures ei kujutaks ette ka distanstõppe läbiviimist ühe ekraaniga – teine ekraan annab võimaluse näiteks LIVE tunnis ühel ekraanil õpilasi jälgida ja teisel ekraanil siis vajadusel midagi ette näidata.

Digipedagoogika-alane arendustegevus

Minu panus digipädevuste valdkonnas on järgmine:

Õpetajatele, noorsootöötajatele ja lapsevanematele mõeldud käsiraamat “Turvaline internet. Digimaailma teejuht”. Raamat annab kiire ülevaate kõigist erinevatest teemadest, millega inimesed internetis kokku puutuvad, sisaldab lugusid elust enesest ning annab ka vihjeid, kust edasi uurida. Lisaks on iga peatüki lõpus ka juhend, kuidas seda teemat algklassiõpilastele selgitada.

Digipädevusi õpetav kogupere lauamäng “Häkkerite lahing” valmis mul Tartu Ülikoolis kommunikatsioonijuhtimise eriala magistritööna. Mäng põhineb Digicomp mudelil ning selle eesmärk on suurendada nii noorte kui lapsevanemate teadmisi internetist ja arvutitest. Tartu linn tunnustas seda ka kui parimat noorsootöö teemalist uurimistööd aastal 2019.

Lisaks olen teinud koostööd HARNO-ga õppematerjalide loomisel ning veebinaride läbiviimisel. Samuti on mul loodud Digikooli lehele materjalid õpetajatele, mida iga õpetaja võib ise tundide läbi viimisel kasutada.

– – – – – – –

Ausalt öeldes ei ole ma päris kindel, kui palju siin peaks kirjutama. Kuna viimased viis aastat olen väga tugevalt seotud nii robootika, küberturvalisuse kui ka üldise digiteadlikkuse teemadega, siis võiksin sellel teemal kirjutama jäädagi. Näiteks olen ka meedia kaudu teadlikkust püüdnud tõsta. Mõned näited:

Roppustest kubisev Eesti laste lemmikmäng Growtopia – Radar aitas mul Eesti lapsevanemateni viia ohud, millega selles 7+ vanusele mõeldud mängus kokku puutuda võib. Kusjuures olen väga palju kuulnud noortelt, et peale seda hakkasid vanemad palju rohkem huvi tundma nende mängude vastu.

Hoiatus lapsevanemale: Eesti laste seas on levimas uus ohtlik Momo-hirmukampaania – loe siit, kuidas lapsega sellest rääkida – veel üks teema, mis noortega suheldes esile kerkis ja mis õnnestus lapsevanemateni viia. Käisin ka Terevisioonis ja mingites raadio saadetes rääkimas, aga ei suuda praegu linke neile leida.

Internetis ringlevad valed eitavad koroonat ja pakuvad imedieete – üks hiljutine artikkel, kus tund aega ühe toreda ajakirjanikuga valede teemat arutasin ning ta sellest siis lõpuks ka ühe pikema loo kirja pani.

Diana Poudel: paljud vanemad ei tunne absoluutselt huvi lapse tegevuste vastu internetis. Mis on tagajärg? – üks arvamuslugu Postimehes

Internet on nagu Šveitsi armeenuga – Õpetajate lehes üks artikkel, mis ilmus siis kui raamatu valmis sain.

Aga jah – neid meediakajastusi ka parasjagu ja kuna neid kuhugi kokku ei kogu, siis kõik pole enam meeleski, kus käidud ja mida räägitud on.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga