Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Õpetaja töö kavandamine

Tagantjärgi tarkusena võin öelda, et kui saaksin ajaratast tagasi pöörata, siis nii suures mahus väljakutset endale uuesti vastu ei võtaks. Aga igatahes on hariv aasta olnud ning püüan kirja panna nüüd selle, kuidas ma tööd olen kavandanud ja kuidas ma teistkordsel tegemisel seda teeks.

Suurimaks väljakutseks on olnud see, et mul on vaja olnud anda väga palju erinevaid aineid ning üheski neist ainetest ei ole olnud õpikut, mida järgida. Samuti valdav enamus ainetest sellised, et milles puudub ka riiklik õppekava, kus oleks väga täpselt selge olnud, milliseid õpiväljundeid saavutada.

Arvutiõpetus (4 tundi, 1×5 klass ja 3×6 klass)

See vist isegi kõige lihtsam väljakutse olnud. Kuigi klassid on veidi erineva tasemega, siis ülesanded on olnud sarnased ning kuna selle vanusegrupi digipädevuste arendamises on mul tugev taust nii teoreetiliselt (magistritöö) kui ka praktiliselt (Laagri Roboring), siis siin aines olen lähtunud Digicomp mudelist ning püüdnud leida ülesanded, mis on ühteaegu noorte jaoks nii põnevad kui ka harivad.

Kommunikatsiooni alused (4 tundi, 2×10 klass, 1×12 klass, 1×11&12 klass)

See aine nüüd töövestlusel välja pakuti (kandideerisin tegelikult arvutiõpetajaks) ning kuna tundus põnev väljakutse ning samuti olin just hiljuti lõpetanud magistriõpingud selles aines, siis tundus põnev. Eesmärk oli siis noori õpetada infot koguma, analüüsima ja edastama.

Projektijuhtimise alused (2 tundi, 1×10 klass, 1×12 klass)

Ka see õppeaine pakuti välja töövestlusel ning kuna see mu diplomiõppe eriala + 20 aastat reaalset praktikat, siis tundus ka see põnev väljakutse. Muidugi selle aine puhul tööintervjuul räägitu ei olnud väga korrelatsioonis õpilaste tegelike teadmistega. Seega kui esialgu oli plaan neil aidata nö nende päris projekte paremini planeerida, siis aine sisu muutus väga tugevalt ning kui päris aus olla, siis selles aines saavutatuga olen kõige vähem rahul. Samas noortelt olen tagasiside saanud, et mõned teemad, mida me käsitlenud on nende jaoks väga suureks abiks olnud ning paar õpilast kaaluvad isegi Pärnu Kolledžisse ettevõtlust ja projektijuhtimist õppima minna… Võibolla olen siinkohas enda vastu ka veidi liiga kriitiline lihtsalt seetõttu, et enda ootused väga kõrged olid.

Uurimistöö alused

Selle ainega on nüüd nii, et seda kooli õppejuht väga palus, et võtaksin ka enda peale, sest neil ei olnud inimest, kes õpetaks ning mu CV andis vihje, et selliste tööde kirjutamine on mul päris selge. Muidu isegi oleks kõik suurepärane olnud, kuid selles aines millegipärast oli nii, et üks õpetaja rääkis nö teoreetilisest poolest, kuidas uurimistööd teha, teises õppeaines õpiti vormistus arvutiga ning kolmas aine oli veel ettevõtlusõpe, kus praktilisi töid tehti. Selline kolme õpetaja poolne juhendamine mõnes kohas teatavaid konflikte tõi ning minu hinnangul oli veidi liiga palju tunde nädalas uurimistöö ainetega seotud.

Küberturvalisus (valikaine 1 klassis 10&12 – 2x45min nädalas, kohustuslik aine 4×11 klassis)

See oli tegelikult minu algne plaan, et lähen paari kooli küberturvalisuse valikainet andma (ja võibolla ka paari arvutiõpetuse tundi). Aga ka sellega ei läinud nüüd päris plaanitult. Valikaine puhul oleks OK olnud, kuid seal tunnid reede õhtul 7 ja 8 tund, mis kahjuks tähendas seda, et õpilased olid mõtetega igal pool mujal kui klassiruumis. Samuti ei osanud ma esialgu vaadata, et tegu 2 kursuse mahuga. Teises koolis veel veidram olukord, sest seal tunniplaani aine pandi ja seda polnud üheski klassis õppekavas sees – see alguses osadel noortel teatava tõrke tekitas, et miks üldse sellist ainet õppima peavad (seal klasside suunad jalgpall, tervishoid, spordipsühholoogia ja humanitaaria – ehk siis tõesti klassid, kus sa kohustuslikku küberturvalisuse tundi ei ootaks). Õnneks praeguseks hetkeks on noored aru saanud, et me ei räägi tehnilisest poolest vaid just sellest, millega nad ka ise igapäevaselt kokku puutuvad.

Ausalt öeldes ise nüüd tagantjärgi mõeldes olen jõudnud järeldusele, et tegelikult koolid ei tohiks nüüd täiesti alustavat õpetajat nii hooga sügavasse vette visata. Saan aru, et ma ise olin ka väga entusiastlik, kuid paljuski oli see entusiasm tingitud sellest, et ma ei kujutanud ette ka kogu seda tunnivälise töö mahtu. E-kool oli minu jaoks täiesti uus keskkond (lapsevanemana olen Stuudiumit veidi näinud, aga see ka kõik). Samuti kuna hakkasin tööle kahes koolis (T ja K Arte gümnaasiumis ja R Tabasalu Ühisgümnaasiumis), siis oli lisaks vaja veel aru saada mõlema kooli organisatsioonikultuurist ja reeglitest jne. Ehk siis infohulk, mida ka ise omandama pidin oli sügisel meeletu.

Õpivara valimine, kohandamine või koostamine

Õpivara valimini ei olnudki kõige keerulisem osa. Olen sellega ka varasemalt tegelenud – näiteks raamatu “Turvaline internet. Digimaailma teejuht” kirjutasin valmis umbes ühe kuuga (ja kogu kirjastamisprotsessi tegin ka ise), samuti õpimängu “Häkkerite lahing” loomine andis mulle päris palju kogemusi, kuidas luua nö mängulisemat õppematerjali.

Olen loonud ka tunnimaterjale, mida kasutavad ka teised õpilased. Näiteks Digikooli lehel on mul eraldi sektsioon õpetajatele ning HARNO-le olen teinud erinevaid õppematerjale (Sotsiaalmeedia keskkonnad, Valede jaht)

Enamik õppematerjale, mis kasutan olen kas ise loonud või siis tund on üles ehitatud nii, et teen lühikese sissejuhatuse teemasse, siis peavad noored läbi töötama mingid infoallikad – artiklid, videod jne ning siis esitama oma mõtted/analüüsi.

Mingi hetk suvel on plaan ka see õpivara kõik süstematiseerida, kuid senikaua mõned näited:

Uurimistöö alused – kuidas uurimistööd tegema peab

Mõnikord ka oli asi väga ootamata. Ühel esmaspäeval jäin väga ajahätta ning kuna ma ei tahtnud oma päevasest jalutuskäigust loobuda, siis otsustasin teha noortele video ülesande juurde kõndides. Ise olin küll üsna mures, et kui professionaalne see ikka tundub. Hämmastaval kombel sain päris palju positiivset tagasiside sellele.

See julgustas ka edaspidi selliseid teistmoodi videosid tegema.

Olen see õppeaasta avastanud enda jaoks ka Kahooti lisavõimalusi ning näiteks tegin ühe tunni, kus kombineerisin videot ja Kahoot küsimusi. See siis põhikooli arvutiõpetuse jaoks mõeldud tund on. Saate ise ka soovi korral seda proovida siin.

Õpikeskkonna kujundamine

Kuna iga tund toimub mul erinevas klassis siis kahjuks füüsilises ruumis ei ole mul väga palju võimalusi olnud õpikeskkonna kujundamisega tegeleda. Aga kuna väga suur osa õppest on toimunud virtuaalselt, siis Google Classroomis nägin küll vaeva, et asi oleks noorte jaoks mänguline ja samas selge. Sellest kirjutan pikemalt siin oma posituses Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.