Õpetamine

Õppija arengu toetamine

Kindlasti on neid viise erinevaid, kuidas õppija arengut toetada, kuid kuna mu ained küllaltki spetsiifilised siis kõige rohkem on võimalust olnud selles osas, et noored, keda mingi teema kõnetab, siis on nõu küsinud ka tundide väliselt seoses mõne mõtte või ideega.

Mulle ka väga meeldib see, et mõni õpilane kodutöödes on kirjutanud väga ausalt ja avameelselt oma muredest just selle teemaga seoses ning sellistele töödele lisan ka alati pikemad kommentaarid ja mõned soovitused.

Keerulisem on nüüd õppijatega, kes ise pole motiveeritud, kuid kelle areng vajab toetamist. Selliseid õpilasi ei ole nüüd meeletult, kuid ikkagi paras hulk. Nooremate õpilastega on lihtsam – pakkudes erinevat tüüpi ülesandeid saab igaüks mingi moment eduelamuse ning läbi selle on tõusnud motivatsioon aine osas.

Loe edasi “Õpetamine”

E-kooli varjuküljed

Sellel nädalal otsustasin oma projektijuhtimise aines nüüd rääkida ajaplaneerimisest ning tundi ette valmistades hakkasin mõtlema veidi sügavamalt e-kooli peale ning kas see keskkond tegelikult ei ole hoopis noorte jaoks kahjulik.

Õeldakse, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega ning e-kool võib olla just üks selline sillutiskivi.

Siinkohal täpsustaks, et ei pea silma kaubamärki eKool, vaid kõik artiklis toodud kehtib ka Stuudiumi kohta.

Mis siis on probleem?

Probleem on selles, et 12nda klassi lõpuks oleme noored ära harjutanud olukorraga, kus keegi teine paneb kirja kohusetundlikult, mis toimus, mis juhtuma hakkab ning samuti koostab siis õpilaste jaoks nende ToDo listi. Küsisin ka tunnis, et kui paljud õpilastest ilma e-koolita oskavad öelda, et mis neil sellel nädalal koolis toimuma hakkab ning mitte ükski õpilane ei julgenud väita, et tema teaks.

Kusjuures üks noormees kommenteeris, et ega ta ka e-kooli abiga alati ei tea ning olen seda ka täheldanud viimase paari nädala ulaõppe jooksul, et mingi hulk inimesi vabandab asjade tegemata jätmist sellega, et ta ei näinud e-koolis infot. Võibolla kui terve klass sellise vabanduse kirjutaks, siis oleks probleem õpetajas, kuid see tundub olevat 10-20% õpilaste probleem.

Loe edasi “E-kooli varjuküljed”

Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel

Ausalt öeldes piinlik, et selle blogi täitmine on jäänud väga unarusse. Ega ma enam väga kindel ei ole, et suudan asja 5. veebruariks piisavalt valmis saada, et kutset taotlema hakata, kuid praegu ei ole veel valmis ka loobuma. Seega plaan on, et järgmised kaks nädalat iga päev vähemalt ühe blogipostituse siia kirja panen ja eks siis tuleb hinnata, et kas seda materjali piisavalt või pigem mitte.

Tegelikult neid teemasid palju, millest kirjutada võiks. Õpetaja töö on põnev ning kuigi vahepeal tunnen, et olen veidi suure suutäie endale võtnud, siis siiani olen hakkama saanud. Töötundidest parem siinkohal muidugi rääkima ei hakka.

Igatahes olen ulaõppes nüüd väga palju hakanud ka video võimalusi kasutama. Olen uurinud ka õpilastelt tagasiside oma videotele ning tundub, et noortele selline variant paremini sobib kui lihtsalt mingi teksti läbi töötamine iseseisvalt. Inimesena, kes läbi elu on raamatut eelistanud filmile, on seda veidi keeruline mõista, kuid eks selle pärast ongi tagasiside väga oluline.

Õnneks ka enda oskus neid filme teha kasvab kiiresti. Siinkohal tahakski näite tuua kolmest järgnevast nädalast – kuidas on muutunud tunnivideote teostus.

Loe edasi “Kuidas minust vaikselt juutuubar saama hakkab ehk õpetaja areng ulaõppel”

Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.

Kui ma eelmisel nädalal siin optimistlikult kirjutasin, et Google Classroomi edukalt kiirkursusena selgeks tegin, siis ilmselgelt unustasin asjaolu, et on teooria ning on praktika… Nüüd kus nädal praktikat on selja taga paneks oma esimesed õppetunnid kirja, et äkki keegi suudab ka teise vigadest õppida.

Docs vs Forms

Kusjuures oma struktuuri ja emojidega olen rahul ka praegu.. Selles osas pole suuri muudatusi isegi teinud. Minu esimene suurem viga oli hoopis Formsi kasutamine kodutöö jaoks. Kui Word dokumenti on mugav lugeda ja hinnata samas aknas, siis Formsi puhul pead vastused avama teises aknas ning siis näpuga järge ajama, et kes millised vastused andis ja mis punktid peaks panema. Kuna mul on kodukontoris kahe ekraani süsteem, siis sain hakkama – avasin vastused lisaekraanil ja Classroomi hindamised tegin sülearvuti ekraanil, kuid ausalt ei tea, kuidas ühte ekraani kasutavad inimesed hakkama saavad… Näide sellest tabeli vaatest siis siin (ja pane tähele, et siin ei ole võimalik midagi hinnata).

Õpilaste vastused, kui kasutada Forms lahendust Google Classroomis

Samas kui teha ankeet Docs rakendusega ja määrata seaded nii, et igale õpilasele luuakse eraldi dokument, siis sama ülesande vaade on selline:

Loe edasi “Soovitan läbi lugeda enne kui Google Classroomi kasutusele võtad.”

Google Classroom kiirkursus

Väga kiirelt olen jõudnud punkti, kus rohkem tunde toimub distantsilt (nüüd ka üks klass täitsa karantiinis, aga see eraldi lugu, milles püüan ka mingi hetk pikemalt kirjutada). Igatahes hoolimata minu toredatest abitabelitest läks kodutööde haldamine eksponentsiaalse kiirusega kontrolli alt välja. Üldse tundub mulle, et kontrolli alt väljas võtab mu viimased 7 päeva suurepäraselt kokku 🙂

Kuna mu mentor Eve kiitis väga Google Classroomi, samuti soovitas selle kasutusele võtta Arte gümnaasiumi haridustehnoloog Mihhail ning tegelikult olen ka varem selle keskkonna vastu huvi tundnud. Seetõttu otsustasin siis härjal sarvist haarata ning vähemalt Arte koolis kõik 10 klassi koheselt Google Classroomi üle viia (Tabasalus pole nii kriitiline, sest seal veel sellises mahus distantsõpet ei kasutata, kuid ma tean, et kell tiksub ka seal…).

Loe edasi “Google Classroom kiirkursus”

Osaline distantsõpe – mis toit see veel on ja millega seda sööma peaks?

Sel nädalal siis alustasid Tallinna koolid osalise distantsõppega. Muidugi kuna päris täpseid juhtnööre kuskilt ei tulnud, siis eks iga kool ise nüüd ratast leiutama asus ning see kool, kus mina tunde annan otsustas, et igal klassil peaks olema üks distantsõppe päev. Toimus ka infotund, kuid kuna see päeval kui mul endal seal koolis tunde pole ning kiri tuli umbes 10 minutit enne koosoleku algust, siis kahjuks sinna ma ei jõudnud.

Saadeti ka kena graafik, kus oli näha, kes mis päeval ära on ning hakkasin kiiresti siis nuputama, et mis ülesandeid anda millisele klassile. Kuna teisipäeva pärastlõunal sai ju modereeritud ka Valede jahi seminari, mille ma täiesti teadlikult tegin koolitunni pikkuse, siis õnneks andis seda veebinari ka kohe ära kasutada, et noored kuulavad ja mulle siis küsimustele vastused saadavad.

Loe edasi “Osaline distantsõpe – mis toit see veel on ja millega seda sööma peaks?”

Õppides õppima

Lõpetasin täna oma esimese kursuse Courseras – Learning How to Learn: Powerful mental tools to help you master tough subject. Lühidalt kokku võttes võin öelda, et tegu oli väga hea kursusega, mis andis nii uusi teadmisi, kui samas aitas ka meenutada vanu tõdesid. Kursuse koolitajateks olid Dr Barbara Oakley ning Dr Terrence Sejnowski California San Diego ülikoolist.

Kursuse lõpus saab ilusa diplomi ka 🙂 Natuke segaseks jäi mulle see autentimise asi – otseselt Coursera mult dokumenti ei nõudnud, kuid kuna ma hetkel siis nö Eesti Sotsiaalministeeriumi kontoga seotud, siis võibolla seetõttu nüüd rohkem mu juttu usuti, et ikka olen see, kes ma väidan end olevat.

https://www.coursera.org/account/accomplishments/records/T5C5LZ6JMYJ9 – siit lingilt saab ka keskkonnas kontrollida, kas sertifikaat ikka tõene.

Alljärgnevalt siis kursuse sisust veidi pikemalt – samas kui plaan ise kursus läbi teha, siis võib-olla parem kui neid märkmeid enne ei loe 🙂

Loe edasi “Õppides õppima”