Õppija arengu toetamine
Kindlasti on neid viise erinevaid, kuidas õppija arengut toetada, kuid kuna mu ained küllaltki spetsiifilised siis kõige rohkem on võimalust olnud selles osas, et noored, keda mingi teema kõnetab, siis on nõu küsinud ka tundide väliselt seoses mõne mõtte või ideega.
Mulle ka väga meeldib see, et mõni õpilane kodutöödes on kirjutanud väga ausalt ja avameelselt oma muredest just selle teemaga seoses ning sellistele töödele lisan ka alati pikemad kommentaarid ja mõned soovitused.
Keerulisem on nüüd õppijatega, kes ise pole motiveeritud, kuid kelle areng vajab toetamist. Selliseid õpilasi ei ole nüüd meeletult, kuid ikkagi paras hulk. Nooremate õpilastega on lihtsam – pakkudes erinevat tüüpi ülesandeid saab igaüks mingi moment eduelamuse ning läbi selle on tõusnud motivatsioon aine osas.
Vanemates klassides on keerulisem. Väga palju õpilasi käib tööl ning tihti ei tajuta ära õppeainete seost reaalse eluga. Seetõttu olen püüdnud oma ainetesse tuua ka teemasid, mis oleksid reaalse eluga konkreetselt seotud ning näidata ka seda, kuidas need on seotud kõige sellega, mis koolis toimub. See on hämmastav, kuid tunnis kus rääkisin töölepingutest ja VõS lepingutest, maksudest ja kõigest muust, konspekteeris üle poole klassi usinalt kuigi nad teadsid, et selle teema peale mina neile mingit tunnikontrolli tegema ei hakka.
Ehk siis kui peaksin sarnaseid aineid ka järgmine aasta andma, siis kindlasti on soov ehitada veel rohkem seda silda reaalse elu ja hariduse vahele. Kuidas keeleline väljendusoskus on kriitiline tööotsingutel, hea numbrite tajumine aitab nii palga läbirääkimistes kui väga paljudes erinevates ametites jne.
Klassi / rühma juhtimine
Siin on mu õppimiskurv olnud väga järsk. Kuna varasemalt olen küll teinud sadu külalistunde, siis arvasin, et aiman, kuidas see klassi haldamine käib. Samas see väga erinev, kas klassi ees võõras inimene või siis pigem juba tuttavam kuju. Samuti kuna õpilaste jaoks oli segadusse ajav see, et miks minu ained neil tunniplaani pandi, siis oli teatav trots.
Esimene viga, mille sügisel tegin oli see, et alustasin kohe sisulise õppetööga. Alles mingi hetk oma mentoriga tutvudes ja arutades olukorda, sain aru, et oleks pidanud kõigepealt reeglid ja ootused kaardistama. Aga parem hilja, kui mitte kunagi ning tegin seda siis septembri lõpus.
Teine viga oli see, et olin alguses liiga leebe. Uskusin, et on võimalik teha nii, et õpilased saavad tunni ajal vahepeal googeldada mingeid teemasid ning telefonid võivad laua peal olla. Ma alahindasin sotsiaalmeedia tõmmet ning oktoobris muutsin süsteemi nii, et kui ma polnud just palunud seadmeid kasutada, siis pidid need silma alt ära olema.
Samas ei saa ma tõesti aru, kui räägitakse, et õpilased suudavad õpetaja endast välja ajada. Võibolla on mul klassidega vedanud või on siis kogemus erinevatest eluvaldkondades andnud mingi aura, mida õpilased tunnetavad, kuid mul ei ole ühtegi suuremat konfliktolukorda olnud klassis. On küll mõned korrad, kus õpilane keeldub telefoni ära panemast või muud säärast, kuid sellisel juhul aitab vaikimine kõige paremini ennast kehtestada.
Õppimise toetamine
Kui sügisel lootsin rohkem rõhku panna sotsiaalsele õppimisele – rühmatööd, grupiarutelud ja muu, siis nüüd tagasivaates peab tõdema, et õppimine on olnud pigem kognitiivne. Olen püüdnud anda noortele teemasid, uusi vaatenurki, tööriistu info haldamiseks jne ning nad ise on pidanud need asetama oma elu konteksti.
Olen distantsõppel püüdnud katsetada ka rühmatööd, kuid kahjuks seda arutelu väga ei teki. Ainuke hea näide sotsiaalsest õppimisest ja suurepärasest rühmatööst distantsõppe ajal oli kübervõistlus, kus noored pidid tiimides lahendama erinevaid nuputamisülesandeid. Kasutasin selleks Zoomi Breakout ruume ning lisaks oli meil ka Discord kanal. Aga seal oli parajal määral mängulisust ning võistlusmomenti ning iga nädal sellist tundi korraldada oleks väga keeruline ja ebarealistlikult ajamahukas.
Aga olen noortega arutanud ning valdav enamus eelistab praegu distansõppe ajal tunniformaati, kus valmistan tunni video ja linkidena ette ning nad saavad ise valida aja, millal selle ära teevad. Minu jaoks teeb see elu veidi keerulisemaks, sest kui kontakttundide puhul on üheselt mõistetav, et kaks päeva olen ühes koolis ja päev teises koolis, siis nüüd tundide toimumise päeval ei ole mul väga võimalik midagi teha (enamik töid tehakse pigem õhtul) ning see on tekitanud olukorra, kus võtan näiteks kolmapäeva vabaks (seal mul ainult gümnaasiumi tunnid) ning hoopis nädalavahetusel tegelen siis tööde parandamisega.
Õpimotivatsiooni toetamine
Põhikoolis on siis piisavalt mänguliste ülesannete andmine. Näiteks üks nädal hiljuti tegime koomiksit. Lisaks koomiksi tegemisele oli vaja ka see koomiks Lõikeriista programmiga salvestada, õige nimi panna, Classroomi esitada ja lisada kommentaar, et mis töös kõige toredam ja mis kõige keerulisem. Tegelikult noored õppisid see tund väga erinevaid oskusi – alates funktsionaalsest lugemisoskusest kuni erinevate programmide ja keskkondade kasutamiseni, kuid kuna neile see koomiksi tegemine väga meeldis, siis järsku üks õpilane küsis: “Õpetaja, miks me siin tunnis koolitööd ei tee?”. Kui uurisin, et miks ta nii arvab, siis ta ütleski, et liiga lõbus meil tihti.
Eks ma siis selgitasin, et tegelikult ikka õpime ka asju ja see ju tore, kui õppimine lõbus on. Aga tundub, et põhikoolis pole õpimotivatsiooniga probleeme, sest isegi distantsõppes pole mul ükski õpilane ära kadunud. On küll paar tükki, kes hetkel perega Hispaanias on ning kuna mul esimene tund, millal Hispaanias kohalik aeg kell 6, siis on tundi sisse magamist olnud, kuid päeva jooksul tehakse Classroomis tunni töö ilusasti ära ja esitatakse.
Gümnaasiumis olen püüdnud õpimotivatsiooni tekitada ja hoida just sellega, et näidata kuidas asjad omavahel seotud on. Näiteks jalgpallurid on palju rohkem huvitatud küberturvalisuse ainest peale seda, kui andsin neile üheks distantsõppe tunniks ülesande, et võrrelda, kuidas sarnanevad küberrünnakud ja jalgpallimatš. Leiti päris palju ühisosa ning mitmed õpilased kirjutasid, et enne ei saanud arugi, et nii sarnased teemad.
Samuti spordipsühholoogia klassile oli väga põnev see tund, kus rääkisin Cialdini “Mõjustamispsühholoogia” raamatus ning seostasin seda erinevate sotsiaalse manipulatsiooni rünnetega digimaailmas.
Ehk siis viimasel ajal ei ole ma tundnud, et väga suurt õpimotivatsiooni kriisi minu ainetega oleks. On küll mingi hulk kadunud hingi, aga kardan, et see suurem probleem kui minu aine. Iga nädal saan ka õpilastelt positiivset tagasiside, et ühte või teist mõni teema eriti kõnetanud.
Digitehnoloogiate mõtestatud kasutamise toetamine
Siin teemas on mul nüüd küll väga keeruline vastata lühidalt. Kuna digitehnoloogiad on minu eriala ja õpetan neid nii õpetajatele kui ka noortele, siis neid näiteid palju. Näiteks üks mu lemmik on viimasel ajal Kahoot ja seda olen kasutanud nii tundides kui ka teinud õppevideo õpetajatele.
Samuti kui Digicomp mudelit vaadata, siis digitehnoloogiate kasutamine on palju laiem teema, kui lihtsalt mingi riistvara või tarkvara kasutamine. Turvalise interneti teemadel olen teinud koolitusi ja külalistunde enam kui poolesajas Eesti koolis – mõnes koolis ka mitmetele klassidele, õpetajatele, lapsevanematele jne.
Lisaks siis olen ka püüdnud blogida aktuaalsetel teemadel seoses noorte (ja ka täiskasvanute) seiklustega digimaailmas.
Tagasisidestamine ja arengut toetav hindamine
Alguses püüdsin kõigile töödele kirjutada ka pikemad kommentaarid juurde, kuid kahjuks see viis mind üsna läbipõlemise äärele, sest iga nädal sadu töid läbi lugeda ja niimoodi tagasisidestada on keeruline. Nüüd olen läinud seda teed, et kirjutan individuaalsed vastused nendele töödele, kus on põhjust seda teha. On mingi hulk õpilasi, kes teevad minimaalsel vajalikul määral tööd ära ja nende puhul olen läinud seda teed, et pigem siis enne testi teen mõned tähelepanekud, kui mingi viga või mõttekäik kordub.
Samas on neid õpilasi, kes väga süvitsi lähevad ning neile ma kirjutan ka pikemad vastused. Samuti mõne teema puhul olen palunud õpilastel märkida, et kas soovib tagasiside või mitte. Tehnilistel põhjustel Arte koolis ei saa õpilased teavitusi, kui Classroomi on lisatud kommentaar (kui neil just rakendust telefonis ei ole, millel on teavitused sisse lülitatud) ning seetõttu paljud ei satugi mu kommentaare lugema.
Põhikooli arvutiõpetuse tundidega on teine lugu. Esiteks seal meil enamus tunde Meetis kuna noored vajavad juhendamist ning kuna seal pigem harjutame juhiste järgimist, siis saab ka hinnata palju konkreetsemalt. Mulle väga meeldib Classroomi hindamismaatriks, mille abil on hea lihtne töid hinnata ja samas õpilased näevad ka kohe, kust punktid läksid. Panen siia ka näite ühest ülesandest koos selle juures oleva hindamismaatriksiga.
