Viimase nädala olen tegelenud nüüd “Valede jahi” materjali läbi töötamisega ja “Targalt internetis” üles panekuga. Peab tunnistama, et see on olnud päris korralik väljakutse ning kuigi ma tavapäraselt olen koosloome suur pooldaja, siis selle projekti puhul tundub mulle, et see koosloome sellisel kujul päris ennast ei õigustanud.
Kui lühidalt projekti käigust ülevaade anda, siis HITSA (nüüdne HARNO), kutsus 2020 kevadel kokku ca paarkümmend õpetajat, kes siis ühiselt pidid looma materjalid, mille abil siis saaksid teised õpetajad ka valede teemat oma õpilastele selgitada. Teema valik väga hea ja aktuaalne, sest viimane aasta on näidanud ju selgelt, et valed võivad ühiskonnale teha suuremat kahju, kui mingi pahavara või DDoS rünnak seda suudaks.
Algus oli paljutõotav – kaardastitati töögrupi liikmete huvid ja võimalused projektis kaasa lüüa ning jagati välja ülesanded. Aga siin tekkiski esimene probleem – 2-3 liikmelised tiimid pidid kirjutama siis nö infoampsud, mis kodulehtedele üles läheksid. Ja tuleb tunnistada, et erinevate inimeste arusaam infoampsust on väga erinev… Kui nüüd materjale läbi töötasin, siis mõnes kohas olu jutt võibolla veidi isegi liiga lihtne ja piirduti fototöötlemise mainimisega ning teises kohas jälle mingi väga detailidesse metaandmete muutmise ja kontrollimise teemadel. Kusjuures mõlemad tekstid head, kuid lihtsalt need ei sobi päris hästi ühte õppematerjali kokku.
Teine mure oli nüüd näidetega neis infoampsudes. Kusjuures valed on keeruline teema, sest seal pole asjad alati mustad või valged vaid pigem toimetatakse hallil alal. Aga murettekitav oli leida materjalidest näiteid, millega illustreeriti valet, kuid antud pildid tegelikult ei olnud valed (kuigi sobisid teema juurde). Ja üldse ei saa salata, et mul endal kulus mitmeid tunde, et neid erinevaid näiteid kontrollida – mõne näite puhul ei suutnud ma peale pikka veebiotsingut lõplikku otsust teha, et kas tegu on valega või pigem mitte. Jätsin need näited praegu tekstidest välja, kuid paratamatult ketras alateadvuses mõte, et kui isegi eksperdid ei suuda valel ja tõel vahet teha, siis kuidas me seda õpetama veidi digi ja kommunikatsiooni kaugematele õpetajatele ja õpilastele?
Aga jah – kui tagasi tulla koosloome juurde, siis näiteks teema kaardistamise juures oli väga väärtuslik see panus, et töögrupis oli palju erinevaid inimesi. Tegime endale Drive Sheeti, kuhu siis näiteid kogusime. Muidugi paratamatult jäi ka silma see, et oli neid, kes väga palju põnevat kraami leidsid ja oli neid, kellel arvatavasti muud asjad peale tulid ning oma panust anda ei jõudnud. Võibolla siin on mõttekoht tuleviku tarbeks, et efektiivne töörühm on pigem 5-7 inimest ning üle selle läheb see jagatud vastutuse teema juba väga laiali.
Teine koht, kus koosloome osa kindlasti hädavajalik, oli nüüd õpilastööde hindamine. Seda osa poleks ka kindlasti üksi või väikese seisuga teha suutnud. Aga hiljem kui püüti suures seltskonnas nende õpilastööde peale küsimusi tekitada, siis see ei olnud väga tulemusrikas… Ja peale eelmist nädalat saan aru, et miks see nii läks. Kuna valed on keerulised, siis iga küsimuse loomine nõudis tegelikult googeldamist, rahulikult nuputamist jne ning sellist tööd Zoomis grupina ei ole hea teha. Mulle meeldib Kahnemani kiire ja aeglase mõtlemise teooria ning ilmselgelt see küsimuste osa nõudis seda aeglast mõtlemist. Aga Zoom on koht, kus kõige efektiivsemad on tegevused, mis nõuavad kiiret mõtlemist pigem.
Aga enda jaoks oli selle 50 lk kogutud materjali läbi töötamine igatahes hariv kogemus – sain ka enda jaoks palju põnevaid näiteid ning nüüd kus tekstid ja küsimused veebis üleval, siis peab tõdema, et olen päris rahul selle lõpptulemusega. Vahepeal oli küll tunne, et märgatavalt lihtsam oleks need asjad nullist ise valmis teha, kuid sellisel juhul oleks tulemus olnud palju ühekülgsem ja igavam.
Kusjuures väga suur abi oli mul asja edukal lõpuleviimisel ka Evast, kest on koolitaja ja õpetaja Lõuna-Eestist. Kusjuures koostöö on huvitav asi – sul võib olla inimene, keda tunned hästi ja muidu saad suurepäraselt läbi, kuid töised asjad koos ei suju… Ja siis võid sattuda koos toimetama inimesega, keda sa varasemalt ei tunne ja kõik läheb nii mõnusalt ja sujuvalt. Me isegi kiirelt panime paika oma värvikoodid ja emojid Google Drives, et mina saaks rahulikult tekste läbi töötada ja kontrollida ning samas Eva teaks, et mis on valmis juba avalikult veebiavarustesse minema.
Kui tekkis huvi, et millest jutt, siis noor.targaltinternetis.ee/valede-jaht/ on nüüd materjalid, mille peale kulusid mul eelmine nädal kõik need tunnid, mis ma plaanisin tegelikult siin blogis postitusi teha. Aga kuna järgmine nädal on turvalise interneti päev ja toimub konverents, kus peaksin projekti tutvustama + ühte temaatilist vestluspaneeli vedama, siis kahjuks ei olnud ka seda valikut, et veidi hiljem nende tekstidega tegelen.
Päisepilt: mohamed Hassan from Pixabay